Kuidas valida Eesti aeda sobivaid püsikuid ja põõsaid

Õiterohke istik võib aiakeskuses kohe pilgu püüda, kuid tema tõeline sobivus selgub koduaias. Kas peenar saab piisavalt päikest? Kas muld kuivab suvel kiiresti või jääb kevadel pikaks ajaks märjaks? Ja kui palju ruumi vajab taim viie aasta pärast? Läbimõeldud taimede valik aitab rajada aia, mis muutub aastatega kaunimaks ning mille hooldamine sobib sinu võimalustega.

Püsikuid ja põõsaid tasub valida koos. Põõsad annavad istutusalale kõrguse ja püsiva vormi, püsikud lisavad hooaja jooksul vahelduvaid õisi ning lehestikku. Hästi sobitatud kooslus pakub midagi vaadata kevadest hilissügiseni.

Alusta oma aia kasvutingimustest

Enne ostunimekirja koostamist jälgi kavandatud istutusala hommikul, keskpäeval ja õhtul. Arvesta ka sellega, et lehtpuude alune võib varakevadel olla päikeseline, suvel aga üsna varjuline.

Valgusolude hindamisel sobivad järgmised orientiirid:

• Päikeseline kasvukoht saab suvisel päeval ligikaudu kuus või rohkem tundi otsest päikest.
• Poolvarjuline kasvukoht saab umbes kolm kuni kuus tundi päikest või päeva jooksul liikuvat puude varju.
• Varjuline kasvukoht saab vähe otsest päikest, kuigi seal võib olla palju hajusvalgust.

Need piirid on ligikaudsed. Hommikupäike on taimedele leebem kui kuum pärastlõunapäike lõunapoolse seina ääres.

Vaata ka mulda. Liivane pinnas laseb vee kiiresti läbi ja kuivab kergesti. Savikas pinnas hoiab vett kauem, kuid tihenenud mullas võib juurtel tekkida õhupuudus. Jälgi pärast tugevat vihma, kuhu jäävad loigud, ning kontrolli kuival ajal niiskust mõne sentimeetri sügavusel.

Kui kavatsed kasvatada happelist mulda vajavaid põõsaid, näiteks rododendroneid, tasub mõõta mulla happesust. Nende kasvukohanõuded erinevad paljude tavaliste aiapõõsaste omadest.

Talvekindlus tähendab enamat kui pakase talumist

Eesti aedades mõjutavad talvitumist lisaks külmale sulailmad, seisev vesi, tuul ja lumikatte olemasolu. Sama taim võib kaitstud siseõues hästi kasvada, avatud tuulisel krundil aga kahjustuda.

Taimede kirjeldustes toodud külmakindlustsoon aitab hinnata külmataluvust: väiksem tsooninumber tähistab üldjuhul vastupidavust madalamatele temperatuuridele. See näitaja ei kirjelda siiski kõiki talvitumisriske. Kuivemat mulda vajavale püsikule võib talvine liigniiskus olla sama tõsine probleem kui pakane.

Ostmisel kontrolli täpset liigi- ja sordinime. Ühe liigi sordid võivad erineda nii talvekindluse, kasvukuju kui ka õitsemisaja poolest. Küsi müüjalt, kuidas konkreetne sort on sinu piirkonna avamaal talvitunud.

Arvesta ka kasvatamisviisiga: peenras vastupidav taim ei pruugi terrassipotis sama hästi talvituda, sest poti juurepall külmub kergemini läbi. Vähese hooldusvajadusega aia põhiosa võiks koosneda taimedest, mis saavad kasvukohas hakkama iga-aastase talvekatmiseta.

Püsikud ja aiapõõsad eri kasvukohtadesse

Sobiva koosluse aluseks on sarnased vajadused. Kui kõrvuti kasvavad taimed eelistavad ühesugust valgust ja mullaniiskust, on neid lihtsam kasta ning hooldada.

Kasvukoht	Võimalikud püsikud Eesti aeda	Sobivad aiapõõsad
Päikeseline, kuivemapoolne ja vett hästi läbilaskev muld	Verev kurereha, kõrgekasvulised kukeharjad	Põõsasmaran
Päikeseline, viljakas ja parasniiske muld	Pojengid, päevaliiliad, aed-leeklilled	Jaapani enelas, harilik ebajasmiin
Poolvarjuline, huumusrikas ja ühtlaselt niiske muld	Hostad, astilbed	Harilik lodjapuu, kui ruumi on piisavalt

Tabel annab lähtekoha; lõplik valik sõltub sordist ja aia täpsetest tingimustest. Näiteks võivad hostasordid erineda nii suuruse kui ka päikesetaluvuse poolest.

Kasvukohtade erinevust näitab hästi Tallinna Botaanikaaia püsilillekollektsiooni tutvustus: seal kasvavad varjulembesed pinnakattetaimed, dekoratiivsete lehtedega hostad ning päikeseliste alade hilised õitsejad erinevates valgus- ja niiskustingimustes.

Püsivalt vettinud pinnas vajab eraldi tähelepanu. Niisket mulda eelistav taim ei talu tingimata pikalt seisvat vett. Kui istutusalale kogunevad loigud, selgita enne istutamist välja vee liikumine ja vajadus parandada äravoolu või tõsta istutusala.

Planeeri täiskasvanud taime järgi

Väike istik jätab sageli petliku mulje. Põõsas, mis mahub ostuhetkel mugavalt lillede vahele, võib mõne aastaga täita suure osa peenrast.

Kontrolli alati nii taime lõplikku kõrgust kui ka laiust. Kui põõsa eeldatav läbimõõt on poolteist meetrit, vajab ta keskpunktist ligikaudu 75 sentimeetrit ruumi igas suunas. Raja kõrvale istutades jäta lisaks liikumisruumi, et oksad ei hakkaks käigurada sulgema.

Märgi põõsaste tulevane ulatus maapinnale nööri või aiavoolikuga. Nii näed kohe, kas istutus jätab ruumi ka püsikutele ja hooldustöödele.

Kõrgemad taimed sobivad ühelt poolt vaadeldava peenra tagaossa, madalamad ette. Igast küljest nähtavas istutuses võib kõrgem rühm paikneda keskel. Arvesta, et kasvav põõsas hakkab hiljem naabertaimi varjutama.

Püsikute istutusvahe vali sordi soovituse järgi. Esimese aasta tühimikud on loomulikud. Tihe istutus võib küll kiiresti valmis välja näha, kuid suurendab hilisemat jagamise ja ümberistutamise vajadust.

Sobita õitsemisaeg ja lehestik

Koosta lihtne õitsemiskalender

Aiakeskust külastades on lihtne valida mitu korraga õitsevat taime. Kodus võib selle tulemuseks olla lühike värviküllane periood, millele järgneb pikk vaiksem aeg.

Pane kavandatud taimed kirja õitsemisaja järgi. Võimalikud valikud on näiteks:

• Kevadel: bergeeniad ja kevadel õitsevad enelad.
• Suve alguses: pojengid ja ebajasmiinid.
• Kesksuvel: päevaliiliad, astilbed ja jaapani enelad.
• Hilissuvel ning sügisel: aed-leeklilled ja kõrgekasvulised kukeharjad.

Õitsemise täpne algus sõltub sordist, ilmast ja kasvukohast. Vali sellest loetelust oma peenra tingimustega sobivad taimed ning kontrolli, et õitsemisajad osaliselt kattuksid. Nii kandub tähelepanu ühelt taimerühmalt sujuvalt järgmisele.

Korda mõnda sama liiki või sorti mitmes kohas. Mõne taimega rühmad aitavad õievärvil paremini mõjule pääseda ning annavad istutusele ühtsema ilme.

Vaata taimi ka õiteta

Lehestik kujundab peenra välimust suure osa hooajast. Poolvarjulises peenras sobivad hostade suured lehed hästi astilbede peenemalt jagunenud lehestiku kõrvale. Päikeselises istutuses võib kukeharjade lihakaid lehti täiendada kurerehade õhulisem kasvukuju.

Vali paar põhitooni ja korda neid. Roheline lehestik loob rahuliku tausta, mille kõrval pääsevad esile valged, lillad või roosad õied. Kollase ja tumepunase lehestikuga põõsad võivad olla tugevad pilgupüüdjad, mistõttu tasub nende paigutus hoolikalt läbi mõelda.

Uuri ka sügisvärvi ning taime välimust pärast õitsemist. Tugevad varred, huvitavad seemnepead ja põõsaste oksastik võivad aiale ilmet anda veel kaua pärast õite kadumist.

Anna uuele istutusele aega

Enne istutamist eemalda mitmeaastaste umbrohtude juured ja valmista ette kogu istutusala. Kuivust taluvad taimed vajavad samuti juurdumise ajal kastmist. Kasta põhjalikult ning kontrolli, et niiskus jõuaks juurepallini.

Multš aitab hoida niiskust ja piirata umbrohtumist, kuid jäta põõsaste tüvealused ning püsikute kasvukuhikud vabaks. Väetamise vajadus sõltub mullast ja valitud taimedest.

Alusta ühest hästi läbi mõeldud istutusalast. Märgi esimese paari hooaja jooksul üles, millal taimed õitsevad, kui kiiresti nad laienevad ja kus muld kuivab. Need tähelepanekud annavad järgmise peenra taimede valikuks kõige kasulikuma teadmise: kogemuse oma aiast.